Katariina palee

Viimasel päeval Venemaal enne minekut külastasime ka Katariina Paleed.
Palee asutati 1717, kui Katariina I palkas Saksa arhitekti Johann-Friedrich Braunstein, kes pidi talle ehitama suve palee.
Elisabet I palus Bartolomeo Rastellil 1752.aastal uuendada paleed Rokokoo stiili. Ehitused kestsid neli aastat ja 30.juulil 1756 esitas arhitekt 325 meetrit pika palee.
Rohkem kui 100 kilogrammi kulda kasutati palee ehitamisel

Katariina Palee

 ning olid ka kuulujutud, et palee katus on tehtud üleni kullast.
Palee ees on ka aed, mis oli algselt Mikhail Zemtsovi kujundatud, kuid hiljem oli see uuendatud Bartolomeo Rastelli poolt.
Näha nii palju kulda ühes palees oli hämmastav. Ei leidunud ühtegi tuba kus polnud kulda. Detailid olid väga hästi tehtud ning toad olid väga huvitavad.
Seal oli väga erinevate eesmärkidega toad, leidus maali tube, kus seinad olid kõik vaid kuulsatest   maalidest tehtud kokku oli neid umbes 70 tükki, seal oli ka kuulus merevaigu tuba, kus pildistamine oli, aga kahjuks keelatud, see oli hoopis teistsugune teistest.
Minu kaks lemmikvärvi on sinine ja valge ning seal oli väga ilus ahi, mis oli sinise ja valgega ning täis mustreid, mis oli hoopis teistsugune ja sobis sinna väga hästi.
Kõige rohkem meeldisid mulle laed ja need mustrid ning detailid, mis olid kullast.
Väga võimas vaatepilt oli. Sees olid ustel peeglid, mis jätsid mulje, et ruum on suurem ja avaram kui see oli. Lagedes olid suured maalitud pildid. Väga paljudel kujutati ingleid.
Ma pole kunagi näinud nii palju kulda ühes kohas kui Katariina palees.
Venemaa reisiga jäin ma väga rahule ning seal oli väga palju huvitavaid vaatamisväärsusi.

Mosaiikkirik

23.-25.aprillil käisime klassiga Venemaal, kus me külastasime palju muuseume, kirikuid ja paleed.
Üks mu lemmikuid kirikuid oli verelunastuskirik ehk mosaiikkirik (Spas na krov)
Kujundaja on Alfred Parland.
Kirik on 7500 ruutmeetrit, 81 meetrit kõrge ning on täis mosaiike.
Välisseintel on linnade ja kubermangude vapid, kes pidi annetusi tegema ehitamiseks.
Põrandad on õhukestest marmor-plaatidest ja poolvääriskivimitest.
Kirikut ennast oli juba kaugele näha ning juba väljast oli näha, et see on midagi erilist ja suursugust. 

Kupli ülemine osa

Sisse minnes jäin ma väga jahmunult vaatama, sest seal oli kõik mosaiigist ja mõelda kui palju aega ning kannatust see kõik nõudis. See oli uskumatult ilus.
Kõik mosaiigid olid seotud ilmalike lugudega.
See oli kõik hingematvalt ilus ja võimas. 
Minu lemmikuteks olid kaks kuplit, kus kujutati Jeesus Kristust ning Jumalat.
Kindlasti oli eraldi vaatus ka seal olev põrand, see oli väga hästi proportsioonis ja väga rikkalikult ilus.
Seal oli kasutatud väga palju kulda, mis on Venemaal on väga tihe nähtus, samuti olid seal ka väga suursugused lühtrid. 

Teise kupli osa

Varamu

''Varamu'' on teine KUMU püsiekspositsioonidest.
Seal on siis varasem eesti kunsti klassika 18.sajandist kuni II maailmasõjani.

Kristjan Raud Kalevipoja maalid

Kuraatoriks oli Tiina Abel.
Kunstnikud oli Kristjan Raud, Johann Köler, Konrad Mägi, Pallas ja palju teisigi.
Eesti kunsti loo taustal avanevad paljud kultuuriprotsessid, mis on iseloomulikud kogu Euroopale.
Näituse juures meeldis mulle kõige rohkem see, et sellel oli suur kokkupuude Eestiga ning nii palju klassikaid maale oli.
Kõige rohkem meeldisid mulle ''Kalevipoja'' maalid. Selles oli miskit, mis pani kohe uhkena tundma end, et oled siiski ikka eestlane. Võib-olla oli ka mõju selles, et ''Kalevipoeg'' on eesti rahvuseepos.
Ma olen kuulnud jutte oma perekonnalt Eesti mineviku kohta ja seal oli näha väga palju maale, mis andsid seda edasi väga hästi ning andis parema kujutluspildi silme ette, mis võis toimuda siis ja kui erinev on see tänapäevaga.
Hetkel selle näituse kohta rohkem uurides, sain teada, et kõik maalid oli eestlaste või baltisakslaste tehtud.
Näitusega jäin taaskord vägagi rahule!

Rasked valikud

Teise näitusena võtsin ette ''Rasked valikud. Eesti kunst 1945-1991.''
Valisin selle näituse sellepärast, et olen seal varem käinud, kuid kui ma seal käisin viimati olin ma 10. aastane ning minu maailmavaade oli hoopis teistsugune võrreldes praegusega.
Näituse kuraatoriks oli Eha Komissarov.
Kunstnikke oli seal palju, kuid mõned silmapaistvamad olid: Henn Roode, Ilmar Malin, Eerik Haamer, Jüri Arrak, Johannes Saal, Ülo Sooster jt.
Seda aega iseloomustavad suured murrangud, mille paremaid ja tõepärasemaid jäädvustajaid on kunst oma erakordse võimega ühtaegu kajastada sündmusi, teha laiaulatuslikke kokkuvõtteid ning väljendada poolehoidu või hukkamõistu.
Oma esimesest külastusest KUMU-sse ei mäleta ma eriti palju, mäletan vaid seda, et vanaemale meeldis see ning ma soovisin sealt ruttu ära saada, kuid palju on muutunud.
''Rasked valikud'' on üks KUMU kahest püsiekspositsioonidest.
Seal ringi käies sa näed pidevat stiilide vahetust ning erinevaid meeleolusi. Seal oli näha palju realistlikke portreesi ja kunstnike enda vabaloomingut.

Jüri Arrak  ''Mere ääres''

Mõned maalid jäid mulle segaseks, ma ei saanud neist täielikult aru, kuid sain pisikestest osakestest vähekenegi.
Kuna mulle meeldib väga palju maalitud loodus või üldse pilt, kus on kujutatud loodust või mahajäetud kohti, siis mina leidsin paar tööd, mis mulle väga meeldisid ning tekitasid nostalgia hooge.
Üks nendest on Jüri Arraku teos ''Mere ääres.'' See on tehtud assamblaaž tehnikas, mis oli minu jaoks uus, ma polnud varem sellisest tehnikast kuulnudki, kuid see on väga huvitav ja originaalne. Seal on kasutatud väga mahedaid värve.
Teiseks maaliks, mis mulle silma jäi oli Ülo Soosteri maal ''Huuled.'' Seda võib võtta nii mitmemõtmeliselt, kuid võibolla see oligi kunstniku plaan.
Ma nägin seda näitust hoopis teistsuguse pilguga, tänu millele ma nägin nii palju ilusaid teoseid.

Ilmar Malin ''Kustuv päike''

Jaan Elken  ''Tallinn. Kopli kaubajaam''

Ülo Sooster ''Huuled''

Ilmar Malin ''Lenin''

Surm&Ilu

Ma käisin 17. aprillil KUMU-s, kus osalesime klassiga haridusprogrammis "Hilma af Klint - tulevikku maalija."
Kõige esimesena käisime näitusel ''Surm&Ilu.''
Näituse kuraatorid olid Eha Komissarov ja Kati Ilves.
Näituse kujunduse olid teinud Helen Oja ja Raul Kalvo, graafiline disainija oli Kaarel Nõmmik.
Kunstnikud, kelle töid näidati olid järgmised: Ene-Liis Semper, Toomas Volkmann, Toomas Kalve, Mark Raidpere, DeStudio, rühmitus AES + F, Tobias Bernstrup, Gottfried Helnwein, Laurentsius, Anton Vill, Andres Tali, Billeneeve, Kris Lemsalu ning Winny Puhh.
Näitlus vaatles  süngeid, gootilikke teemasid kunstis ja visuaalkultuuris, nende suhet ilu ning reklaami- ja glamuurimaailmaga.
Näitusele minnes ei osanud ma oodata midagi, sest gooti teema oli mulle veidi võõras. Ma olen palju sellest kuulnud, kuid ise kogenud pole midagi.

Ene-Liis Semper   ''Mutant a la carte''

Veidi kõhe tunne oli sisse astudes ja näha kohe nii võimasid teoseid, kuid edasi vaadates ja uurides neid lähemalt, suutsin nii mõnegi enda jaoks lahti mõtestada ning vaadata siis teoseid hoopis teise pilguga.
Kõige rohkem meeldis mulle Ene-Liis Semperi töö ''Mutant a la carte.'' Mulle meeldis see sellepärast, et olen seda oma elus näinud ning tunnen, et inimesed võiksid võtta kõiki samamoodi ja mitte vaadata imelikult ja põlata neid kellel on näiteks jalg amputeeritud või käsi või mingi muu jäse.
Kindlasti meeldis mulle ka Gottfried Helnweini teosed ''Kuldaeg 1 (Marilyn Manson)'' ja ''Kuldaeg 2 (Marilyn Manson) ning silma jäi ka Tobias Bernstrupi teos ''South of Heaven.''
Peale seda külastust sain teada rohkem gooti stiili kohta ning nägin ka oma silmaga selle ära. Väheke kõhe tunne oli algul, mõned teosed tõid esile lausa külmavärinaid ja mõndasi vaadates tekkis tunne, et kunstnik on lihtsalt hull.

https://vimeo.com/105573827

Seal on näha Tobias Bernstrupi teost ''South of Heaven''

Ene-Liis Semper   ''Mutant a la carte''

Gottfried Helnwein  ''Kuldaeg 1 (Marilyn Manson)''

Gottfried Helnwein ''Kuldaeg 2 (Marilyn Manson)''