Kadrioru kunstimuuseum

13. oktoober käisime kunstitunni raames Kadrioru kunstimuuseumis.
Olin seal enne seda käinud ka kaks korda ja tänu sellele oli see kogemus mulle veidi üksluine ja nähtud.
Kuid siiski ei olnud see nii igav kui arvasin, sest mulle väga meeldib sealne valge suur saal, kus on minu meelest kõige ilusam lagi ja sisekujundus. Seda küll ei anna võrrelda Venemaa Katariina paleega, kuid see on nagu meie enda eestlaste pisike palee.
Muidugi tegin ma palju pilte, kuid kõrvalist teksti neil enamasti ei mäleta:/
Muuseum asub siis Kadriorus ning oli ehitatud Vene tsaari Peeter I suveresidentiks. See on ehitatud barokk stiilis, mis on üks minu isiklikke lemmikuid stiile arhitektuuris.
Kunstimuuseum tutvustab, säilitab ja kogub vanemat väliskunsti. See on ainus väliskunstile pühendunud muuseum Eestis. Siin asub Eesti suurim Lääne-Euroopa ja Vene kunsti kogu.

See pilt on küll netist võetud kuna saalist endast mul pilti pole, kuid on seal olevast laest, mida ma võiks tunde vaadata ja nautida. Seal olid maas pehmed vaibad, mille peal oli mõnus istuda ja sealset ilu imetleda.
 See on siis Kunstimuuseumi peasaal. See on ainus Peeter I lossidest, mille esindusruumi dekoor on säilinud algsel kujul. Põhja barokkpärliks nimetatud saal on üks kaunemaid mitte ainult Eesti ja Peetri-aegse Venemaa, vaid ka Põhja-Euroopa barokkarhitektuuris. Saali nagu ka kogu lossi kavandas Nicolas Michetti. Saal valmis paljude erinevate maade meistrite koostööna aastatel 1720-1729.
Sealsed maalid olid väga kunstlised ning saime ka ise neile lood välja mõelda, mis oli omamoodi loominguline ja lõbus.

Ülejäänud muuseum mulle nii palju huvi ei pakkunud, aga kuulasin viisakalt meie giidi lõpuni ja pildistasin juurde pilte, mis olid vähegi huvitavamad kui teised. Enamasti on mul pilte vürstinnadest, mis on õlimaalid vene ajast.

Suurvürstinna Maria Nikolajevna. 1846.

Suurvürstinna Olga Nikolajevna. 1846.

 Rohkem meeldis mulle siiski sealne kujundus ja arhitektuur, mis mulle silmajäid kuna see kõik oli väga rikkalik ning mööbel oli selline, mida sa eiri igas kodus ei näe.
Mulle meeldisid selle aja mustrid ja et neid nii palju kasutati, eriti see ahju muster, mis on all pildil. Mul on kahju, et tänapäeval ei katsetata enam mustritega kuna kui neid hästi kasutada siis jääb kõik vägagi effektne ja ilus.
Pigem keskendusin rohkem muudele asjadele kui maalidele. Paar maastiku maali oli, mis mulle meeldisid ja jäin kohe vaatama neid.

Aleksei Bogoljubov. Tallinna Sadam. 1853

Mul on olnud alati mingi teema mere teemaliste piltidega või maalidega. Need kuidagi tekitavad minus rahutunde ja ma võiksingi neid vaatama jääda. Ma küll ei oskagi öelda millest see tuleb. Võibolla sellest kui reaalsed need välja näevad ning, et vesi kui üldse on kogu inimkonna jaoks tähtis. Värvid sulavad kuidagi kokku ja ei jäägi sellist tunnet nagu oleks pilt, vaid nagu oleks tehtud foto kaameraga.

Ivan Aivazovski. Meri. 1898.