Performance

Oma viimaseks valikuks ei võta ma pigem näitust, vaid kaks performance'i, mis tehti. Üks neist oli Kristiine ristmikul ning teine Harju tänaval. Ma ei tahtnud nende kohta meelega midagi lugeda enne kui olen need enda jaoks lahti mõtestanud.
Kuna ma kõnnin väga tihti Kristiine ristmikul, vahel ka telefon näpu vahel, siis sealne performance tõi mulle nagu mõistuse pähe. Seal oli asfalti peale tehtud valge grafitiga inimese jooned ja tema kõrval lamamas nutitelefoni. See oli väga täppi tehtnud ning loodetavasti puudutas palju noori.
Minu enda mõte oli, et mitte kõndida nutitelefon näo ees ning vaadata ka enda ümber toimuvat eriti liikluses, sest muidu võid lõpetada nagu see pilt maas.
Teine toimus Vanalinnas Harju tänaval. Erinevalt Kristiine omast olid seal maas päris inimesed, kes lamasid liikumatult, kuid nende kõrval ei olnud mitte midagi. MA mõtlesin päris pikalt, mida nad siis kujutavad seal või miks nad seda teavad. Mõtlesin välja kaks stsenaariumi. See kas on seotud selle Harju tänava pommitamisega, et nad mängisid laipu või siis ei olnud neil erilist mõtet ja oli vaja kunstis teha kodune töö. Muud midagi ma eriti välja ei mõelnud, sest inimestega nad rääkisid ja ehmatasid ka. Riietuses ei olnud neil ka midagi erilist, vaid olid oma tavariietes.
Isiklikult meeldib mulle see Kristiine ristmiku oma rohkem kuna sealne liiklus on siiski ohtlik ja inimestel tuleb seal palju valgusfoore ületada, siis tuleks ikka vaadata ka teed ja tõsta enda nina  telefoni või muu asjanduse tagant välja. Kahjuks mul selle Kristiine oma kohta pilti pole, kuid mul on Vanalinna performancei kohta paar pilti.